Delphinapterus leucas

Valencia
And I swear to the stars
I'll burn this whole city down 


Elagu kodutus! Ma olen vist sajandi kodutu! Mul pole enam ühtegi kriteeriumit korterile/toale/uberikule! Valetan, ikka üks on - Valencia. Ma ei hooli isegi, kui mul prussakad toas ringi jooksevad, aga isegi need korterid on a) kas üüritud juba või b) üür on üle 350 euri (ja ma ei räägi terve korteri hinnast vaid toast ja vannitoast - võin juba ka vannitoa loovutada). Ma võin elada küll prussakatega ghettos, aga siis ma pole nõus maksma selle eest 350 euri! Prrr... Ma olen lihtsalt terve päeva porisenud! 
Täna käisin ühte tuba vaatamas, mis iseenesest oli väga ilus. Alles ehitusjärgus ja reedel pidi valmis saama (senikaua saaksin elada seal majas ühes teises korteris), arvestades aga selle toa seisu ja entusiasmi ehitajate näol, olen ma kindel, et see saab valmis pärast mu Erasmuse lõppu. Kuigi see oli ikkagi ilus. Ma pidin talle homseks teada andma, mis ma teen... See kutt oli nagu "jobu" ise, jättis mu nina liftiukse vahele, tõstis poole lause pealt hinda ja  oli niisama mölakas. (Nagu näha, siis ma olen täna ikka väga positiivne). See selleks. Eks näis, mis elu toob. 


Muidugi mainin ikka, et ma jõudsin ilusasti Valenciasse. Ärkasin oma Barcelona riidekapis ülesse ja avastasin, et mul on 15 minutit, et end valmis seada ja joosta. Jooksin, mis ma jooksin, aga lõpuks võtsin takso. Kiirelt rongi ja kimasin Valencia poole. Ma tegelikult olin arvestanud, et ma hommikul vaatan netist täpse Valencia hosteli asukoha järgi, aga jah. Seekord läks teisiti. Mis seal ikka, õlitasin kohvrirattad ära ja asusin rallitama. Igaks juhuks läksin bussi peale, et ikka kindlasti oma algsest asukohast kaugele sõita. Sõitsin enamvähem õigesse tsooni ja rallitasin ringi kuni jõudsin ka õigele tänavale. Küsisin siis, et ehk keegi oskab aidata, aga ei! Öeldi, et see on SUURE kiriku juures. Mina, kui Barcelonast tulnud, heitsin pilgu kohe nii kõrgele kui sain ja ei midagi. Pole suurt kirikut.
Lõpuks viskasin kohvri maha, trampisin jalgu ja võtsin takso. Takso sõitis ümber maja ja ütles, et oleme kohal :D Te võite arvata, mis need inimesed, kelle käest ma olin küsinud teed, tegid kui nägid mind 25 meetri kauguselt taksost targalt välja astumas. Geniaalne. Ja see SUUR kirik jääb vist mu kodusele altarile ka alla. Aga see eest kirikukellad on võimsad. Igal täistunnil kuulen, et kirik on ikka akna kõrval.
Igaljuhul hostel on armas, seda peab üks taadu oma perega. Mulle anti tund aega jalutamiseks, et nad saaksid toa ära koristada. Istusin maha ja hakkasin kohvi jooma. Nii hea! 


Tuba on korralik ja puhas. Muideks ma valetasin teile, kui ütlesin, et Barcelona lahtiste rõduustega tuba oli külm. See polnud midagi võrreldes sellega, mis siin on. Esimesel ööl, ma olin juba otsi andmas. Panin siis dressid, kampsiku ja kapuutsiga dressika selga - hakkas parem. Praegu on mu õhtune voodisse mineku rituaal palju keerulisem kui hommikune virgumisrituaal. Ma saan ka aru nüüd, mis läpaka laadija peab soojaks minema - millega sa muidu siis käsi soojendad, kui kindaid pole.  


Veel üks uudis, leidsin pesumaja ka ülesse. Ma mõtlesin, et lähen oma spordikotiga pesumajja ja jäängi sinna, siis nägin aga perekondi, kes tulid endast suuremate kottidega sinna ja mõtlesin, et pole mul häda midagi. Mul on nüüd nii palju puhtaid riideid!  


Esimene Valencia päev läks suhteliselt kiirest, õhtul istusin maja all baaris jõin klaasi veini ja sõin salatit. Kõrval lauas istus nooremapoolne meesterahvas. Hakkasime rääkima ja selgus, et tema on Tallinnas käinud, siis liitus temaga üks sõber, kes oli ka Tallinnas olnud. Tore!  


Teisel päeval ärkasin vara, sest kirikukellad lõid. Otsisin magamiskohti netist ja läksin jalutama. Sõin hommikust ja jalutasin edasi. Jõudsin Oceanografico`sse ning hakkasin turisti mängima. Seal on siis erinevad "mered / ookeanid" oma liikidega esindatud. Väga ilus haljastus, palju erinevaid elukaid - mõnus jalutamise koht. Terve kompleksi nimi on La Ciudad de las Artes y de las Ciencias, aga ma teistesse "osakondadesse" veel ei jõudnud. Eks seda annab parandada.  

Hakkasin koju jalutama läbi Valenciat ümbritseva suure pargi (see on tegelikult jõesäng). Nagu ikka eksisin ära, sest kaardid on ju tossikestele ja mina ju seda pole! Ehk siis, nüüdsest kannan kaarti ka kaasas. Saan ka täiesti aru nutitelefoni vajalikkusest. Oleks minu mobiilil siis vähemalt kompass peal, aga ei. Saan teile ainult sõnumi saata, et "olen eksinud". Lõpuks olin ikkagi oma hostelis, samas iga kord kui ma leina õige teeotsa ülesse, olen selleks ajaks juba nii väsinud, et lohistan jalgu järgi või kõnnin kätepeal. Lõpp hea kõik hea!


Täna hommikul käisin Ülikoolis ennast registreerimas ja infotunnis. Campus on suur ja hõlmab erinevaid osakondi, samas suhteliselt lähedal hetkel mulle. Juba natuke tahaks loengutes käia.  
Hiljem siis läksin korterit vaatama nagu juba kirjutasin ja nüüd arvan, et lähen jalutan veidike linnas ringi. (ps. võtan kaardi kaasa -  teen ristikese ka kohta kus kodu asub). 




Hasta pronto!