Brit vaata videot!

Säh teile kooki moosiga!

http://www.youtube.com/watch?v=oD9Qv8z4L5k 

Mascleta

Heihoo! 

Kõigepealt näitan teile eelmisel nädalal toimunud manifestaciòn`i pilte (Keegi tark inimene võib selle sõna eesti keelde tõlkida - Anne-Lii on see tark inimene. Aitäh! - "Meeleavaldus" Ten points to Rotterdam!). Asi on siis nii, et selline asi nagu majanduskriis on Hispaanias juba suhteliselt pikalt eksisteerinud ja nüüd on Comunidad Valenciana hakanud kärpeid tegema. Kõige rohkem kannatavad õpilased Lluis Vives`e koolis, kus juba pikemat aega pole kütet sees (Paar nädalat tagasi oli siin ikka väga külm). Ja üleüldiselt kärbitakse haridusrahakotti. Siiani on manifestaciòn`id olnud rahulikud, aga üks läks veidike üle käte ehk politsei hakkas suhteliselt julmalt ja valimatult vägivalda kasutama. Sellest tekkis omakorda suur probleem ja hetkel on lihtsalt paigalseis.

 Tõlge: Vaenlane maksab sinu (sulle) palka. See ei ole Sparta (mu lemmik loosung!!)

Järgmine kolmapäev osaleb ka meie ülikool manifestaciònil, seega loenguid pole ja see kes tahab tasuta kumminuiaga vastu pead saada läheb kohale. Võrreldes 2006. aasta Tšiili üliõpilasrahutustega on see nagu lapsemäng. Tšiilis kasutas sõjavägi ja politsei täiesti valimatult vägivalda. Peksti, pritsiti solgiveega (veekahur??), tossupommid jne.. Toimus üle linnaline juur-ja puuvilja sõda. Mida muud sa siis üleni relvastatud inimese poole viskad kui mitte tänaval müüdavaid sidruneid, kapsaid ja baklazaane. See oli omamoodi päris naljakas. Hommikuti sai korraliku värske salati tänavalt kokku kraapida ja kui päike juba väljas oli, siis võis seda ühepajatoiduks nimetada. Tšiili olukord oli rohkem nagu meie Pronkssõduri öö ja see, mis siin toimub on nagu protest Rapla sünnitusosakonna sulgemise vastu. (Seal vist keegi küll nuiaga pikki pead ei saanud).

Üldiselt on läinud rahulikult. Päike teeb ikka igapäev järjest suurema pai. Täna oli 26 kraadi sooja. Jeeepppaaaa! Esimene kruntvärv on näkku lastud.
Hommik algas kell 8, kui Plaza del Ajuntamiento`l toimus mini Mascleta - ilutulestiku sarnane asi, mis plahvatab ja selle tähtsaimaks ülesandeks on lärmi tegemine. Hiljem korrati seda kella 2-st. Seda käisime ka ise vaatamas. Terve plats oli rahvast ja tossu täis. Nii hakkab olema kuni 19. märtsini. Lisaks veel väikesed karnevalid, öised ilutulestikud ja Falla kujude esitlemine. Oh seda rõõmu igal pühapäeval kell 8:00.
Pärast tossu hajumist tegin väikese jalutamistiiru pargis ja hiljem sain oma ratta kuukaardi tööle. Kimasin rattaga ringi (Valenbici - jalgrattad on erinevates kohtades linnapeal. Võtad ratta tuuritad ringi ja viid suvalisse Valenbici parklasse tagasi. Hästi mugav süsteem. Ei pea muretsema, et äkki keegi varastab mu ratta ära vms...)
Täna õhtul läheme teatrisse - kuivikud nagu me oleme. Keegi meie korterist ei viitsi enam väljas käia. Mis on iseenesest tore. See eest on kultuuriprogramm täieshoos.

Homme peame Joyce süntarit ja Federico koju tulemist. Minu ülesandeks jäi koogi tegemine (Toorjuusut valgešokolaadi kook maasikatega), teised kannavad hoolt salati ja väikese eelroa ning pearoa eest. Ühesõnaga tuleb perekondlik õhtusöök. Hommikul ruttan esimese asjana turule maasikajahile ja edasi poodi, et vajalikud asjad osta (k.a koogivorm).

Leidsin vene poe ka ülesse, kust saab tatart, mädarõigast, Aljona komme jne... Borjomi oli neil kahjuks otsas kui mina seal käisin. Aga tatra ja mädarõika üle olen äärmiselt õnnelik. Minu meelest oli neil korralikku hapukoort ka seal saada.

24. veebruar vaatasin vastuvõttu via internet ja ma ütlen ausalt, et minule meeldis Evelini kleit. Ilus tagasihoidlik. Teise asjana tooksin välja selle, et kui presidendipaar seisis nagu vahvad tinasõdurid - seljad sirged ja tugev käepigistus, siis oli natuke kole vaadata kui küürus selgadega inimesed nende poole loivasid. Selline tunne nagu "Viimne pidupäev" või "Meid sunniti siia tulema". Aga pole hullu, sest päeva päästsid militares  (militaarid??? sõjaväelased??). (See eesti keel on nüüd küll hukka läinud).
Eurooplased me juba oleme - hakkame nüüd eestlasteks (Gustav, ma loodan et sa hauas teist külge ei keera!)

Kallid-paid!

Barça! Barça! Barça!

Where are we going with the pig, 

It`s big and big secret, 
But tell nobody, anyone 
O yeah, o yeah, o no

Barcelona mängijad on geeniused! Lausa lust on vaadata!

Mis ma siis vahepeal teinud olen. Nähtud on selle aasta esimene liblikas. Kahjuks ma tema värvi ei suutnud tuvastada, sest päike paistis silma. Seega ei saa ka öelda, mis värvi minu suvi tuleb. Kui ma aga kasutan oma karuaru, siis on vist ainult kaks võimalust: a) Suvi on kirgastavalt ere. või b) mind tabab värvipimedus.
Igaljuhul jään kannatamatult ootama.

Nähtud on ka maitsetaimede kuivatamine ala Valencia. Nimelt sõitis üks vanem paarike oma furgooniga ringi ning nende tagaistmele ja pagasnikusse oli pandud suur papp, mille peale olid asetatud loorberi lehed, tüümian ja teisi minule tundmatuid maitsetaimi. Päike paistis peale ja lehekesed kuivasid. Santa Maria - my ass! Huvitav kui neil on oma firma, siis mis selle nimi on??? - "Kuivatav hobujõud" või "Diisli tuules"...
Ja muidugi kõigeparem on see, et kui juhtud seal autos sõitma ja hiljem keegi küsib, et mis parfüüm sul peal on, siis saad vastata, et see on loorberi ja tüümiani kolmanda päeva kuivatus. Chanel nr 5 võib kuu peale käia. Roheline mõtteviis ja öko parfüüm!!!

Hetkel valmistub Valencia suureks peoks Las Fallas, mis ühesõnaga tähendab seda, et suure vaeva (ja rahaga) ehitatud skulptuurid põletatakse tuhaks, erinevad karnevalid tänavatel ja ilutulestikku. Falla ajaloolise tausta uurimisega pole veel tegelenud, aga võtan ka selle ette.
Ja kui juba rääkida 1 kuu pikkusest peost, siis pean ma kiiremas korras juuksuri leidma. Muidu näen kahe nädala pärast välja nagu Poola prostituut. Juuksed arvasid, et hakkavad nüüd mühinal kasvama. See võib olla ka tingitud sellest, et mul pidevalt tõmmatakse neid ära. Mis tähendab täpsemalt seda, et ma ei saa oma mets-jeesusega kuskil käia. Lähen siis mina oma parukaga linnapeale ja ühtäkki ripuvad mu juuste küljes erinevad käed, kes kõik katsuvad ja kisuvad neid. Nüüd saan ka aru terminist "patsist sikutamine" (ilma patsita) ja miks on hea kui sul on poisipea (sellepärast see vist mulle lõigatigi algklassides). Ehk siis kannan igapäevaselt juukseid kinni ja ainult pidupäevadel olen "Rey Leon".
Igaksjuhuks ütlen ka, et igapäev pole pidupäev.

Kuna meie netiühendus on vahepeal alla igasuguse arvestuse, siis käisid meil külas 4 asjapulka, kes uurisid ja puurisid miks net aeglane on. Pärast 30 minutilist intensiivset tööd teatasid nad, et meie internet on aeglane. Üle pika aja üks hea töötiim ja põhjapanev järeldus. Nagu ikka käib soe vesi meil külas siis kui tahab, samad lood on elektri ning soojendusega. Tavaliselt hakkavad asjad tööle siis, kui Carlos (üks asjapulkadest) siin on ja meie näitame talle, et kaks päeva pole sooja vett olnud. Teeme kraani lahti ja vesi tuleks nagu geisrist.

Käisin jälle oma uut lemmiklooma vaatamas - Beluga (valgevaal). Huvitav, mis ma tegema peaks, et endale vaal koduloomaks võtta??? Ma juba uurisin, et okeaanias saab vist nendega ujuma minna, seega ma jätan söömise, elementaarsete asjade ostmise ja üüri maksmise maha ning lähen vaalaga ujuma :D Prioriteedid on paigas vähemalt!

Reedel tegime pastapeo - ehk Mareike ja Federico tegid süüa ja meie sõime. Kuna Fede läks Itaaliasse suusatama, siis oli see nagu väike ärasaatmine ka. Hiljem külastasime ühte klubi ning sellega asi piirdus.

Meil on plaan teha ka nö erinevate riikide toite, aga siis jõudsin ma järeldusele, et ma ei oska ühtegi eestipärast toitu teha. Puhas võit. Ma ei saa isegi võikut neile teha, sest ma pole leidnud musta leiba. Huvitav kas koogel-moogel ajaks asja ära? Ja kui ma täna poodi jõuan, siis teen homme vastlakukkleid.  

Nüüd näitan teile oma korteri pilte:

 Minu töölaud

 Suur voodi, kus saab ka serviti magada

 Vaade minu balkonilt Milo balkonile ja tänavale. Ma just eile pesin oma rõdu ära, sest mulle oli jäetud sõnum lindude poolt. Vihane sõnum. (Angry birds)

 Meie lounge (me ise arutame, et miks kõik mööbel valge on??? - pole just kõige parem värv tudengikorterisse)

 Köök

 Hurmav vaade naabermajale

 Harilik pruunkaru

Piña & plàtano

Avastasin eile, et ma pole terve nädala arvutis käinud ja telefoni kaotasin ka esmaspäeval oma tuppa ära. Seega püüan ennast täna parandada - laptop on lahti ja telefoni leidsin kohvrist koos eelmise korteri teelusikaga, aga see pole veel kõik, pealekauba sain ka fotoka laadija. Ja kohvri pakkisin ma lahti, sest sain lõpuks enda tuppa kolitud. Võtsin kõik asjad kohvrist välja ja panin ilusasti kappidesse. Õhtul, enne kui välja läksin, tõmbasin kõik riided kapist välja ja nagu alati pole midagi selga panna ning viskasin rullis riided kappi tagasi. On asju, mis ei muutu!!!
Tuba on ilus, puhas ja väikese balkoniga. Ma teen millalgi pildid ka ja näitan, et kuidas see Valencia elu välja näeb.
Praegu on meid viis, pluss üks tundmatu inglane, kes üleeile oli oma asjad sisse kolinud, aga keegi pole teda pärast seda näinud. Esimeste päevade järel saan öelda, et seltskond on mõnus (2 tüdrukut Hollandist, 1 Saksamaalt, 1 kutt Itaaliast, 1 tundmatu inglane ja mina). 
Käisin eile "majatarvete" shoppingul. Alustades tekist lõpetades veekeetjaga. Ja tegin ka esimese riideostu - ostsin soojad sokid. Elu läks kohe ilusaks :) Teki ostsin ka suure ja paksu, mis tähendab, et suvel ma higistan ennast seaks, aga aega on selle sooja suvega. Kõigepealt tuleb üle elada -2 kraadi öösel.
Korteris ei ole soojeendus ka veel töökorras, mis tähendab, et nina teki alt välja pistmine võib lõppeda viimase jäätumisega. Samamoodi ei tohi hommikul voodist virgudes jalgu plätudest mööda panna, sest siis jäävad kõik 10 varvast külma marmorpõranda külge kinni ja seda ei taha ju keegi unisena kogeda. Õnneks on  kuum vesi meil olemas ja tänu veekeetjale saab kuuma tee/kohvi päris kiiresti valmis. Köögis on meil isiklikud lukus käivad kapid kuivainete jaoks. Eile ma tajusin, kui halb süsteem see on - nimelt tulime peolt koju ja "sõber nälg" oli külla tulnud. Istusime köögis sõime ning tekkis hea idee teed teha. mõeldud tehtud. Kahjuks olin ma piisavalt laisk, enda tuppa minemiseks ja köögikapi võtme toomiseks vaid teepaki pärast. Lükkasin ümber müüdi "Kel janu, sel jalad" - jõin lihtsalt kuuma vett.
Naasen korteri teema juurde, aga praegu lähen ajast veidike tagasi.
Eelmisel nädalal tuli Anna mulle külla. Meie põhitegevuseks oli külmetamine, jalutamine (loe: ekslemine), külmast jagu saamine ja veini joomine profülaktika mõttes. Käisime teatris, kinos (need olid kohad, kus oli soe), aga nii teatris kui kinos oli äärmiselt meeldiv. Jalutasime turule (turg asub mu majast u. 200m kaugusel), Oceanograficus - tegin endale aastase liikmekaardi, nii et ma saan iga päev kas muuseumis, okeanaariumis või hemesferic`us käia (www.cac.es).
Õhtuti käisime erinevates baarides/söögikohtades midagi head söömas&joomas. Üks päev sattusime ka kogemata kuskile diskule, see oli igatepidi halb ja liikusime sealt edasi järgmisse lokaali, mis oli veidi parem. Kuid võtaks need kohad kokku 1 sõnaga - JAMÀS!
Ma eputan ka veidike sellega, et Valencia on nii ilus linn. Hetkel veel natuke tühi, selline talveunes ja aeglane. Aga esimeste päikesekiirtega on inimesed Plaza de la Reina või Plaza de la Ajuntamiento pinkide peal ja nosivad saia või lobisevad niisama. Igal pool on pisikesed tühjad tänavad - hästi filmilikud "Keegi kõnnib öösel tühjal tänaval ja kuulda on vaid kinga kõpsumist. Näha on koni miilamist ja tossu, kuskilt jookseb kass üle tee jne..." Ma ütleks, et Valencia on suhteliselt endasse haarav ja kütkestav. Nii ilus!
See nädal on kuidagi kiiresti mööda veerenud, et detaile ma ei mäletagi. Olen koolis käinud. Kui ma algselt arvasin, et ma saan sellise tunniplaani, kus ma olen vaid kolmapäeval ja reedel koolis, siis kõik päris nii hästi ei läinud. Loengud on kõikidel päevadel, aga õhtul. E, T, N - 19:00-21:00; K - 15:00-21:00; R - 15:00-17:00 / 19:00-21:00. Niipalju siis mu algsest 2 koolipäevast. Võtsin 4 ainet - Español en America (Hispaania keel Ameerikas), Teatro y sociedad en los contextos iberoamericanos (Teater ja ühiskond Hispaanias ja Ladina-Ameerikas), Literatura y modernidad en America Latina (Kaasaegne lad.Am kirjandus), Portugali keel.
Teatri ja kirjanduse ained on väga põnevad, õppejõud on meeldivad ja abivalmid. Kaasahaarav jutt jne... Portugali keel on nagu keeleõpe ikka. Ma ei ole kunagi osanud keeleõpet erakordselt põnevaks mõelda. See on vist pigem õppija ja materjali vaheline sümbioos kui õppejõust tulenev entusiasm. Viimaseks jätsin Esp. en Am.Lat - MADRE MIA. Esimeses loengus rääkisime üldiselt, mis kuidas toimub ja mis me kursuse lõpus tegema peame. Väga informatiivne, aga 2 tunni asemel oleks selle saanud 30 min. räägitud. Pole hullu - ikkagi esimene loeng. Teises loengus silmitsesime 2 tundi Ladina-Ameerika kaarti ja panime riigid paika!!!??? Kaks tundi, et 5 minuti asi silme eest läbi lasta. Terve klass teadis, et kus on Argentiina või Kolumbia. Kohutavalt igav oli ja ma loodan, et järgmisel nädalal on veidike huvitavam loeng. Vähemalt võin kinnitada, et seal pole midagi muutunud.

Eile oli meil väike tutvusõhtu kodus pluss 2 Frederico sõpra. Pärast tuli minna ju saba keerutama. Saksamaa ja Holland "passisid" (vana hea Bridge) ning Eesti, Itaalia, Hispaania ja Kolumbia läksid sõtta! Lahing oli rahulik kuni selle hetkeni, mil Kolumbia kindral otsustas komistada ja oma rum&Cola`ga Eestile otsa kukkuda. Nagu naksti olin keset tantsupõrandat pikali, rummiga immutatud ja väga piinlikus olukorras. Pole hullu, taastasin oma väärikuse ja tõusin püsti. (Kolumbiale jäi see ka viimaseks joogiks sellel õhtul). Rokkisime sussid jalast ja päris hea oli kuulda midagi erinevat "vossa vossa asi voce me mata`st". Eilne muusika oli pigem tüm-tüm-tümps-tüm. Kuna ma juba riikidega alustasin, siis ka jätkan sama rida. Pidasin diplomaatilisi vestlusi Brasiilia, Inglismaa, Senegali ja Mali esindajatega. Vestlused läksid hästi ja lõppesid alati käepigistusega.
Kui kell oli saamas pool 6 hakkasime kodu poole kõndima. Mina ja Itaalia elame samas korteris, aga meil oli ka kaasas Hispaania, kelle auto oli meie maja ette pargitud. Ta oli täiesti kindel, et ta sõidab autoga koju. Ikkagi läksime kõigepealt ülesse sööma ja me pakkusime, et ta saab lounge`s diivanil magada, aga ta keeldus. Uus pakkumine tuli Itaalia poolt, kes ütles, et ta võib ka tema toas magada. Macho nagu hispaanlane ikka, ta keeldus ja tuikus ukse poole. Ma ütlesin, et magagu siis minu toas - mina ei julgenud sellises staadiumis inimest rooli lasta, ma arvan et mu Costa Rica esimene auto kraavitagurdamine polnud midagi selle kõrval olnud, kui me oleks ta rooli lasknud. Langes nagu meritäht, magas 10 minutit ja marssis toast välja ning ütles, et ta nüüd läheb. Hommikul igaljuhul oli ta kodus olnud. Seega järelikult aitas see 10 minutit.
Nüüd said ideed jälle otsa.
Kallid-paid!

Calle Garrigues

Täna on nii palju asju juhtunud, et ei tea, kust alustada. Kõigepealt ütlen toosti oma uue toa terviseks. (Sain toa ja seal olevad töömehed kaubapeale. Aus värk!) Ehk siis võtsin selle sama toa, mida ma käisin vaatamas esimesena. Valmis saab see kuskil 1-2 nädala pärast, aga mulle sobib, sest hetkel pandi mind ühte teise korterisse ehk ma olen siin täiesti üksi. Väike köök ja vannituba ning toaga sama suur terass. Ma naudin seda senikaua kui saan, sest veel ei pea ma kirjutama hambaharja peale PIRET, aga eks kommuunielu näitab, et kuhu ma pean nime peale kirjutama ja kuhu mitte. Mul tekkis just mõte, et äkki peaks mingi sigaduse tegema teises korteris, et nad mind siia veel kauemaks jätaksid???

Üleeile käisin vaatamas veel kolme tuba, kuid midagi erilist neis polnud. Elu riidekapis las jääda mõne lühema kestvusega reisi tarbeks. Kusjuures need nö. maaklerid on hirmus kavalad. Esimene asi pärast nime küsimist küsivad nad sinult, et palju sa oleksid nõus maksma selle toa eest. Kui vastad, et see, mis kuulutuses on kirjas, siis ühtäkki mingil N-põhjusel selgub, et ei see tuba on juba läinud, aga samas korteris on tegelikult veel üks parem tuba. Kuulutus, mille peale mina helistasin oli harilik tuba, eraldi vannitoa ja pisikese balkoniga - 270 (koos maksudega). Tema näitas mulle poole väiksemat tuba, pisikese aknaga ja ütles hinnaks ka 270. Korteris on 4 tuba, millest ühel on oma vannituba ja kolmel ülejäänud toal on 1 vannituba jagamiseks, aga hinnad on samad. Ma ütlesin talle ei aitäh ja tulin tulema.
Kogemata jooksin 3 korda linnas kokku Jorgega (see mees, kes näitas esimest korterit) ja siis ma mõtlesin, et see peab mingi märk olema. Kui mujal ütleksin, et lõime käed kokku, siis Hispaanias tuleb vist öelda, et lõime põsed kokku ja nüüd mul ongi tuba olemas.
Minu uus aadress:
Calle de Garrigues 4
Puerta 3 (Hetkel olen 4a)
(Habitacion 2)
Valencia
46001

Täna võtsin ka oma Hispaania ajaloo esimese kuumavee dušši. See jahmatas mind päris ära ja jäin lausa sõnatuks, sest kuumal ja külmal veel on ikka tuntav vahe!
Muideks asi, millest ma aru ei saa on, et kuidas kurat nemad oma vannitube planeerivad??? Barcelona hosteli kabiiniuksed ei käinud lahti, hea küll - hosteli värk. Mul ei olnud kuuma vett ei Barcelona ega Valencia hostelis. Selles korteris käib kabiiniuks sissepoole, poed väiksest avausest sisse, siis tõmbad kõhu sisse ja lükkad rinna ette ning pressid ukse kinni. Samas aga uks korralikult kinni ei käi, seega saad hiljem välja tulles jalgu loputada kraanikausi ees olevas loigus ja täna ma vaatasin, et mul oli vesi ukse alt köögini liikunud - nõusid saad ka hiljem pesta. Insenerid!

Ma tean, et see vist kõlab irooniliselt, aga siin on nii külm. Kohalikud imestavad, et mis toimub. Öösel lubab miinuskraade ja täna päeval oli 7 kraadi. Tube ju siin ei köeta ja tundub, et kui nii asi jätkub, siis ma säilin päris hästi.

Eile käisin koolis ja loengutes - nendes, mida ei jäetud ära. Tunniplaan hakkab mul olema kolmapäev
10:00 - 21:00, neljapäev 19:00 - 21:00 ja reede 10:00 - 19:00 (kolmapäev on üks 2h auk ja reedel 4h auk). Ma loodan, et ma saan need ained, aga esmaspäeval on immatrikuleerimine ja siis selgub kõik. Võtsin portugali keele ka uuesti ja väga imelik on õppida võõrast keelt läbi võõra keele. Lisaks sellele on mul :Teater ja ühiskond hispaania keelses maailmas (täpsemalt Hispaanias ja Tšiilis); Hispaania keel Ameerikas, arvatavasti võtan slaavi kirjanduse ka ja vist ikka võtan ühe aine veel. Pean valima kuidas miski mu tunniplaaniga sobib.

Kool asub kohe staadioni kõrval ja võite arvata, milline pillerkaar eile toimus, kui ma 20:30 loengust tulin. Ratsapolitsei oli rivistatud, mootorrattur hiirteks maskeerunud politsei pidas valvet ja siis tavaliste autodega politseid panid teid kinni.
Ma plaanisin minna kuskile baari, aga lõpuks lõin käega ja läksin hostelisse, kus jälgisin mängu interneti saatel. Pidin asjad ka pakkima, sest ma olin kindel, et tõusen 10:58 ja check-out on 11:00. Tõusin hoopis 8:37 ja hakkasin kärbsepiitsaga aega surnuks lööma.

Kuna ma sõlmisin toa üürilepingu üleeile, siis tuli seda ka otseloomulikult tähistada. Jalutasin ringi Russafa piirkonnas tegin klaasi veini ja sõin sinki.

... siit on küll nüüd veidike juttu puudu.. kirjutan homme edasi!

Hakkan oma kohvreid nüüd lahti pakkima ja siis kooli.