Piña & plàtano

Avastasin eile, et ma pole terve nädala arvutis käinud ja telefoni kaotasin ka esmaspäeval oma tuppa ära. Seega püüan ennast täna parandada - laptop on lahti ja telefoni leidsin kohvrist koos eelmise korteri teelusikaga, aga see pole veel kõik, pealekauba sain ka fotoka laadija. Ja kohvri pakkisin ma lahti, sest sain lõpuks enda tuppa kolitud. Võtsin kõik asjad kohvrist välja ja panin ilusasti kappidesse. Õhtul, enne kui välja läksin, tõmbasin kõik riided kapist välja ja nagu alati pole midagi selga panna ning viskasin rullis riided kappi tagasi. On asju, mis ei muutu!!!
Tuba on ilus, puhas ja väikese balkoniga. Ma teen millalgi pildid ka ja näitan, et kuidas see Valencia elu välja näeb.
Praegu on meid viis, pluss üks tundmatu inglane, kes üleeile oli oma asjad sisse kolinud, aga keegi pole teda pärast seda näinud. Esimeste päevade järel saan öelda, et seltskond on mõnus (2 tüdrukut Hollandist, 1 Saksamaalt, 1 kutt Itaaliast, 1 tundmatu inglane ja mina). 
Käisin eile "majatarvete" shoppingul. Alustades tekist lõpetades veekeetjaga. Ja tegin ka esimese riideostu - ostsin soojad sokid. Elu läks kohe ilusaks :) Teki ostsin ka suure ja paksu, mis tähendab, et suvel ma higistan ennast seaks, aga aega on selle sooja suvega. Kõigepealt tuleb üle elada -2 kraadi öösel.
Korteris ei ole soojeendus ka veel töökorras, mis tähendab, et nina teki alt välja pistmine võib lõppeda viimase jäätumisega. Samamoodi ei tohi hommikul voodist virgudes jalgu plätudest mööda panna, sest siis jäävad kõik 10 varvast külma marmorpõranda külge kinni ja seda ei taha ju keegi unisena kogeda. Õnneks on  kuum vesi meil olemas ja tänu veekeetjale saab kuuma tee/kohvi päris kiiresti valmis. Köögis on meil isiklikud lukus käivad kapid kuivainete jaoks. Eile ma tajusin, kui halb süsteem see on - nimelt tulime peolt koju ja "sõber nälg" oli külla tulnud. Istusime köögis sõime ning tekkis hea idee teed teha. mõeldud tehtud. Kahjuks olin ma piisavalt laisk, enda tuppa minemiseks ja köögikapi võtme toomiseks vaid teepaki pärast. Lükkasin ümber müüdi "Kel janu, sel jalad" - jõin lihtsalt kuuma vett.
Naasen korteri teema juurde, aga praegu lähen ajast veidike tagasi.
Eelmisel nädalal tuli Anna mulle külla. Meie põhitegevuseks oli külmetamine, jalutamine (loe: ekslemine), külmast jagu saamine ja veini joomine profülaktika mõttes. Käisime teatris, kinos (need olid kohad, kus oli soe), aga nii teatris kui kinos oli äärmiselt meeldiv. Jalutasime turule (turg asub mu majast u. 200m kaugusel), Oceanograficus - tegin endale aastase liikmekaardi, nii et ma saan iga päev kas muuseumis, okeanaariumis või hemesferic`us käia (www.cac.es).
Õhtuti käisime erinevates baarides/söögikohtades midagi head söömas&joomas. Üks päev sattusime ka kogemata kuskile diskule, see oli igatepidi halb ja liikusime sealt edasi järgmisse lokaali, mis oli veidi parem. Kuid võtaks need kohad kokku 1 sõnaga - JAMÀS!
Ma eputan ka veidike sellega, et Valencia on nii ilus linn. Hetkel veel natuke tühi, selline talveunes ja aeglane. Aga esimeste päikesekiirtega on inimesed Plaza de la Reina või Plaza de la Ajuntamiento pinkide peal ja nosivad saia või lobisevad niisama. Igal pool on pisikesed tühjad tänavad - hästi filmilikud "Keegi kõnnib öösel tühjal tänaval ja kuulda on vaid kinga kõpsumist. Näha on koni miilamist ja tossu, kuskilt jookseb kass üle tee jne..." Ma ütleks, et Valencia on suhteliselt endasse haarav ja kütkestav. Nii ilus!
See nädal on kuidagi kiiresti mööda veerenud, et detaile ma ei mäletagi. Olen koolis käinud. Kui ma algselt arvasin, et ma saan sellise tunniplaani, kus ma olen vaid kolmapäeval ja reedel koolis, siis kõik päris nii hästi ei läinud. Loengud on kõikidel päevadel, aga õhtul. E, T, N - 19:00-21:00; K - 15:00-21:00; R - 15:00-17:00 / 19:00-21:00. Niipalju siis mu algsest 2 koolipäevast. Võtsin 4 ainet - Español en America (Hispaania keel Ameerikas), Teatro y sociedad en los contextos iberoamericanos (Teater ja ühiskond Hispaanias ja Ladina-Ameerikas), Literatura y modernidad en America Latina (Kaasaegne lad.Am kirjandus), Portugali keel.
Teatri ja kirjanduse ained on väga põnevad, õppejõud on meeldivad ja abivalmid. Kaasahaarav jutt jne... Portugali keel on nagu keeleõpe ikka. Ma ei ole kunagi osanud keeleõpet erakordselt põnevaks mõelda. See on vist pigem õppija ja materjali vaheline sümbioos kui õppejõust tulenev entusiasm. Viimaseks jätsin Esp. en Am.Lat - MADRE MIA. Esimeses loengus rääkisime üldiselt, mis kuidas toimub ja mis me kursuse lõpus tegema peame. Väga informatiivne, aga 2 tunni asemel oleks selle saanud 30 min. räägitud. Pole hullu - ikkagi esimene loeng. Teises loengus silmitsesime 2 tundi Ladina-Ameerika kaarti ja panime riigid paika!!!??? Kaks tundi, et 5 minuti asi silme eest läbi lasta. Terve klass teadis, et kus on Argentiina või Kolumbia. Kohutavalt igav oli ja ma loodan, et järgmisel nädalal on veidike huvitavam loeng. Vähemalt võin kinnitada, et seal pole midagi muutunud.

Eile oli meil väike tutvusõhtu kodus pluss 2 Frederico sõpra. Pärast tuli minna ju saba keerutama. Saksamaa ja Holland "passisid" (vana hea Bridge) ning Eesti, Itaalia, Hispaania ja Kolumbia läksid sõtta! Lahing oli rahulik kuni selle hetkeni, mil Kolumbia kindral otsustas komistada ja oma rum&Cola`ga Eestile otsa kukkuda. Nagu naksti olin keset tantsupõrandat pikali, rummiga immutatud ja väga piinlikus olukorras. Pole hullu, taastasin oma väärikuse ja tõusin püsti. (Kolumbiale jäi see ka viimaseks joogiks sellel õhtul). Rokkisime sussid jalast ja päris hea oli kuulda midagi erinevat "vossa vossa asi voce me mata`st". Eilne muusika oli pigem tüm-tüm-tümps-tüm. Kuna ma juba riikidega alustasin, siis ka jätkan sama rida. Pidasin diplomaatilisi vestlusi Brasiilia, Inglismaa, Senegali ja Mali esindajatega. Vestlused läksid hästi ja lõppesid alati käepigistusega.
Kui kell oli saamas pool 6 hakkasime kodu poole kõndima. Mina ja Itaalia elame samas korteris, aga meil oli ka kaasas Hispaania, kelle auto oli meie maja ette pargitud. Ta oli täiesti kindel, et ta sõidab autoga koju. Ikkagi läksime kõigepealt ülesse sööma ja me pakkusime, et ta saab lounge`s diivanil magada, aga ta keeldus. Uus pakkumine tuli Itaalia poolt, kes ütles, et ta võib ka tema toas magada. Macho nagu hispaanlane ikka, ta keeldus ja tuikus ukse poole. Ma ütlesin, et magagu siis minu toas - mina ei julgenud sellises staadiumis inimest rooli lasta, ma arvan et mu Costa Rica esimene auto kraavitagurdamine polnud midagi selle kõrval olnud, kui me oleks ta rooli lasknud. Langes nagu meritäht, magas 10 minutit ja marssis toast välja ning ütles, et ta nüüd läheb. Hommikul igaljuhul oli ta kodus olnud. Seega järelikult aitas see 10 minutit.
Nüüd said ideed jälle otsa.
Kallid-paid!