Tere Aurumitükikesed!
Nagu kombeks saanud, alustan uut kirjutist meeleolupildi või videoga. Seekord on siis Fallase ajal laua peal tantsivad lapsed. Me viibisime ise ka seal terve päeva. Tantsides WMCY järgi. Hästi fun päev oli.
Üritan siis võtta Fallas 2012 lühidalt kokku. Ma eeldan, et FB on kõik mu pilte juba näinud ja seega saate aru, mis toimus. Linn oli rahvast täis. Autoga ei saanud enam linna sisse sõita, kõndida ei saanud tänavatel jne...
Kui ma ausalt ütlen, siis see oli üks väga pikk peo nädalavahetus. Alustasime neljapäeval, kui käisime Alvaro katusel ilutulestikku vaatamas. Kuna tema on tulihingeline fallero, siis pärast käisime risti-põiki linna läbi ja vaatasime neid kujusid, mida ehitati terve aasta ja esmaspäeva öösel põletati tuhaks. Kõik need kujud omavad mingit ühiskonnakriitilist mõtet, kuna ma kohalik pole, siis 90% kriitikast ma aru ei saanud. Käisime veel fallerode telkides rokkimas ja õhtu lõppes muidugi "churros con chocolate`ga". Mis eesti keeles on pikk pontsik kakaoga. Enne koju jõudmist terroriseeriti mind rakettidega. Kõik loobivad rakette/paugukaid?? ja lõpptulemus oli see, et ma keeldusin edasi liikumast istusin tänavale maha ja tegin ühe inimese protesti. Ette rutates võin öelda, et tulemusi see ei toonud! Koju jõudsime nagu ikka varavalges käisime enne poest läbi haarasime kaasa saia, et kodus glamuurne hommikusöök kitsejuustu ja singiga teha. (Rotiburx ala Valencia) Jalad valutasid nii mis kole, aga õhtu oli tore.
Reedel tuli mulle Veera külla, kes õpib Barcelonas ja on muidu Soomest. Tema oli katalaani kursusekaaslane. Hängisime linnas veidike ja tulime koju. Ja uus õhtu algas. Läksime 100 Montaditosse sööma koos Veera ühe sõbrannaga, pärast seda Blasco IbaNesele väiksele korteri koosviibimisele. Pärast seda kõndisime linna tagasi ja jõudsime Torres de Serranoni, kus saime teistega uuesti kokku ning hakkasime mööda linna jalutama ja Fallase kujusid vaatama. Miskipärast tuli meil idee, et me kindlasti peame ühe kuju käega ära katsuma. Roomasime aia alt läbi - ütleme nii, et militaarlaagrist oli kasu. Üleni tolmused nagu me olime tahtsime juba kujukesi lähemalt uurida, kui märkasime, et turvamees jalutab meie poole ja naerab. Meie hakkasime ka naerma ja nagu härrasmees ikka, tõstis ta ühe piirdeaia eest ära ja ütles, et me ei pea tagasi roomama ning lasi meid inimesekombel välja. Seevastu üks kamraad arvas, et ta oskab limbot nii hästi, et võib raudteejaama tõkkepuu alt nagu supsti läbi minna. Tulemus - tõkkepuu koos kõigega oli tal käes. Take away tõkkepuu!
Õhtu lõppes jälle varavalges.
Järgmine hommik saime kokku teiste katalaani kursakaaslastega. Istusime väljakul, võtsime päikest ja sõime hiiglasilikku bocadillo`t - sai. Rääkides muidu söögist, siis alustades kolmapäevast kuni esmaspäevani sõime ainult "fast/crap food`i" ehk saia ja veel kord saia ja veidike veel saia. Me juba rääkisime omavahel, et terve aprilli oleme tervislikud ja rämpsu ei söö enam (Minu tänane hommikusöök kell 17:00 oli McFlurry!!!) Rääkides tervislikkusest. Aga homme lähen turule maasikate, ananassi ja avokaado jahile. Minu külmkapi riiulis ulub tuul. Teised kasutavad mu tühja pinda ära enda toidu ladustamiseks :D Ma võiks lausa rendihinnad välja mõelda. Ma teen millalgi pildi sellest. Ja kuivaainekapp on sama tühi. Kuna ma suur kokkaja pole, siis on kapis oliiviõli, müsli, tee, kohv ja riisisaiad/riisipadjad???? Tegelt nii hull asi ka pole. Tavaliselt on külmkapis jogurt, kitsejuust, jamon serrano (sink) ja apelsini mahl. Praegu olen lihtsalt laisk ja lohakas nagu Oskar Ohakas olnud.
Naastes Falla juurde. Laupäeval läksime ilutulestikku parki vaatama. Istusime kõik ringis ja ootasime kuskil tund aega, et saluut algaks. Saluut kestis kuskil 20 minutit??!!! Hästi ilus oli. Võin käe südamele panna ja öelda, et see oli kõige ilusam ilutulestik, mida ma näinud olen. Hurmav!
Edasi tatsasime linnas ringi. Käisime erinevates fallero telkides ja keerutasime saba ning nii see õhtu läks.
Pühapäev osutus Falla kõige paremaks päevaks. Meid oli kuskil 15 ja läksime sööma. See on nüüd see koht, kus see video filmitud on (kus lapsed laua peal tantsivad). Tegemist on kooli spordiväljakuga, mis oli muudetud läbulaks. Meenutas veidike afterskid vms... Sõime ja tantsisime seal 12:00 - 18:00. Vahepeal saatsin Veera rongi peale, sest ta pidi Barcelonasse naasema. Ma arvan, et kõik Baila ja Amigo sõbrad oleks seal samamoodi rokkinud sussid jalast.
Pärast päevast rahulikku lõunat tulime koju puhkasime veidike ning kuskil kümne ajal tatsasime linnapeale tagasi. Ma avasin Fallase ajaks hosteli ka. Nimelt Veera oli 2 päaeva minu juures, siis kui tema läks, saabus Jens (samamoodi katalaani kursakaaslane). Pärast seda oli Karinal öömaja vaja, sest VALENCIAS HAKKAS VIHMA SADAMA ja ta ei saanud enam ratatga koju minna. Ja see pole veel kõik (nagu teleturg) siis tuli Lena meie juurde elama. Kõik olid meie Barcelona grupist. Täna läks viimane kostiline ära.
Aga pühapäeva õhtu jätkus veel suurema tantsumaratoniga Benimacletis. Ma ikkagi postitan mõned pildid, et te näeks, mis toimus. Mu punane sall sai üleöö kuulsaks. Kui kell 4 muusika kinni pandi, siis hakkasime tagasi tulema. Mina magasin juba kõndides. Taksos oli Fede õlg mulle padja eest. Kõikidel Falla öödel magasin 4 tundi, seega pärast "tantsime terve päev" olin kutupiilu.
Esmaspäeval käisime viimasel mascletal (iga päev käisime tegelikult) ja siis saatsin Jensi rongipeale. Pärast seda tulin koju ja magasin kuni kümneni õhtul. Mind äratati brutaalselt ülesse ja öeldi, et pool tundi on aega, et kujude põletamist vaatama minna. Nägime kahe kuju põlemist, sest Leonardo da Vinci ei tahtnud süttida. Seega jäime teistele hiljaks. Plaza de la Reinal olles hakkas vihma sadama ja jooksime koju. See oligi see päev kus Fabi, Karina ja Lena jäid meie juurde öömajale.
Vihma oli nagu tellitud. Pesi tänavad puhtaks, pani puud pungadesse ja andis teada, et meie vannitoa lagi pole vihmase ilma jaoks.
Falla oli midagi hoopis teistsugust ja möödus väga rokkimise tähe all, aga ausalt ütlen, et spetsiaalselt selle pärast siia tagasi ei tuleks. Teisipäeval oli lausa lust tänaval jalutada, sest inimesi polnud enam (neid oli vähem). Nüüd käib juba tavaline Valencia elu, mis meeldib mulle rohkem.
Õnnesärgis nagu ma sündinud olen, siis räägin nüüd mis muud uut ja huvitavat minuga juhtunud on. Nagu ma varem mainisin hakkasin jooksmas käima. Esimesed kaks nädalat läksid nagu õlitatult. Ja siis hakkasid põlved pirtsutama ja valutama. Kõigepealt ainult joostes ja kui ma siis neid kuulda ei võtnud, muutsid nad oma kuju ja värvi. Sain kaks sinist korvpalli põlvede asemele. Jätsin jooksmise pooleli ja lasin neil puhata (nii palju kui Fallase ajal seda teha sai). Sõin Voltareni ja määrisin hobusesalvi peale. Hiiiiihaaaa! Nüüdseks on parem põlv peaaegu nagu põlv olema peab. Vasakul on aga mingi imelik paistetus ja punakad veresooned on väljas. Valus on ka, aga ei valuta enam. Õnneks sain tänu isa tuttavale juba ühe arsti numbri ja helistan talle homme. Võin saladuskatte all öelda, et üleeile proovisin jooksma minna ja toimus täielik Rooside sõda mu keha ja vaimu vahel. (Ütlen kohe, et mu vaimule ei meeldi kaotada!) Täna proovisin uuesti ja joostes enam valus polnud. Ma arvan, et ma ehmatasin valu ära oma põikpäisusega.
Teiseks kukkusid mul Falla ajal kardinad alla. Ja asi polnud isegi selles, et ma oleks "spider pig`i" mänginud. Lihtsalt kardinapuu sadas nagu niuhti alla. Kolm meetrit riiet vedeles põrandal mitu päeva.
Kolmandaks peitsin oma Eesti SIMkaardi väga kindlasse kohta ära. Rõhutan sõna VÄGA. Isa lubas mulle vitsa anda kui ma seda ülesse ei leia. :D Eks ma annan endast parima või saan muidu esimesed triibulised.
Sellele lisaks jooksis mu kohalik SIM kokku. Ja tehnilise abi saamiseks pidin ootama ikkagi Falla lõpuni. Kõik olid kuskil väljas, telgis tantsimas.
Nagu isegi võite näha, siis ma olen kohe igale pildile väga tahtnud jääda :D (Panin need pildid, mida FB pole)
Särage!
