Mida kauem seda vaadata, seda naljakamaks see läheb.
Kuna mu kirjalik esitlus on kuidagi kesin, siis lisan pilte ja proovin mõned "pärlid" tabada ja need siia kirjutada.
Friday, November 2, 2012
Pildid
Mida kauem seda vaadata, seda naljakamaks see läheb.
Kuna mu kirjalik esitlus on kuidagi kesin, siis lisan pilte ja proovin mõned "pärlid" tabada ja need siia kirjutada.
Sunday, September 16, 2012
September!
Miskipärast kummitab see laul mind juba kolmandat päeva. Las ta kummitab teil ka!
Paar päeva tagasi läks mu isiklik konditsioneer katki ja minu temperatuur tõusis Valencia õhutemperatuuriga samas joones. Teisipäev tundsin, et pole üldse energiat, kolmapäeval rääkisin nagu Eino Baskin ja neljapäeval pärast palavikuvinest tööpäeva näitas minu termomeeter 38,6 (väljas oli sama palju). Ruttu poodi ingveri, sidruni, mündi ja apelsini järgi. Keetsin suure poti infusiooni ja lürpisin seda teki all. Muidugi pärast esimest lürbet jäin magama. Kell oli siis kuskil 5. Kui ma endasit kella 11-ks liigutanud polnud, siis ajas korterikaaslane mind ülesse, sest ta mõtles, et ma olen igavesse unne suikunud. Ajasin ennast püsti, tuikusin elutuppa ja hakkasime filmi vaatama, mille mina jälle maha magasin.
Nagu Murphy seadus olid mul reede ja laupäev vabad (vaba nädalavahetus ei ole iganädalane pidupäev), need veetsin ilusasti kodus nagu kord ja kohus. Ühtäkki sain ülesande, et laupäeval pean minema linna teise otsa ühte lattu, et paar fotot teha. Palavikukübemega olin endiselt, aga võtsin jõuvarud kokku ja läksin bussi peale. Jõudsin peaaegu sihtkohta, mind ja ladu eraldas üks suur sild, mille peal jalakäijate teed pole ja üle ma kuidagi ei saanud. Hakkasin taksot otsima, aga kiirtee äärest on neid nõks raske peatada. Tegin sealses linnajaos pisikese tuuri, aga mida pole on taksod. Siis otsustasin, et see asi jääb katki ja lähen homme pärast tööd otse linnast taksopeale ja sõidan kohale. Muidu on need taksod igal pool kuhu ka ei vaataks, aga siis kui vaja on, pole ühtegi.
Umbes nädal tagasi sean teada hea uudise, Valenciasse on saabunud kaks eestlast. Mõlemad on siin Erasmusega. Nad olid umbes samas seisus nagu minagi alguses. Tulutud korteriotsingud, aga õnneks said nad endale peavarju ja kooliaasta võib alata. Viisin nad molluskeid sööma Antonio Manueli (Brit, see on see hea molluski koht).
Tööl olles juhtus ka üks eestlastest reisipaar ette. Vahepeal on ikka tore emakeeles isamaast rääkida.
Olime host-pere 4-le itaallasele, kes teadsid sama palju hispaania keelest kui mina itaalia keelest (Buon Giorno-John Porno). Samas kõik oluline sa öeldud ja vähemoluline polegi tähtis. Käisime söömas ja muidugi aukohal oli ka koduõhtusöök - molluskipasta. Siiani on mulle arusaamatu, miks kogu muu maailm pastat tehes lükkab sinna sisse kõik, mis külmkapis on ja mida ei ole laenab naabrilt. Minu siiani parim pasta, mis ma söönud olen (tehtud mu korterikaaslase poolt). Sisaldas vaid tomateid ja mõnda oliivi. Enam koorepasta poole ei vaatagi. Sama asi on pitsaga, piisab hästi tehtud tomatipastast ja "jamon`st". Mind on nüüd päris ära hellitatud pasta-pitsaga. Aga proovige!
Teine asi, mis mulle on silma jäänud on teada tuntud "perekond". Eestlased käige rohkem oma lemmikute ja lastega väljas! Enamik, kes aegajalt siia blogi peale satub on vist veel suhteliselt lastetud või siis nii suurte "lastega", kellele enam turvatooli ja joonistusblokki ei anta. Aga see on nii imelik, et Eestis on lastega väljas käimine nii harv nähtus (või olin mina pime). Muidugi tuleb arvestada aega ja kohta, aga päevasel ajal võib minu arvates ükskõik kuhu sisse astuda, kas karvane rihma otsas või keegi kärus. Keegi hiljuti postitas FB oma ebameeldiva seiga Viljandi "nime ei mäleta" kohvikus. Kaks ema olid oma lastega käinud ja lõpuks anti neile hari ja kühvel kätte, et koristage nüüd see läga oma laste järelt ära (pilt oli ka tehtud ja läga mina küll ei tuvastanud kuskilt).
See ongi kahe otsaga asi, kui laps viibib tihti seltskonnas, siis ta harjub ära rahvaga ja ei muutu avalikus kohas "tormiks", kes pühib kõik, mis ette jääb. Ja alati on ka erandeid, et kui ikka jonn peale tuleb, no las ta tuleb siis. Siin olen ma kõik marakratid maha rahustanud joonistusbloki ja kriitidega ning kui on tegu raskema juhtumiga, siis üks väike pulgakomm teeb alati töö ära. Kindlasti pole ka asi selles, et vanemad ei tahaks oma põnne kaasa võtta vaid ka selles, et kuidas reageerib nö. asutus, mida külastatakse. Ütlen ausalt, mina ei tahaks ka kuskil olematut läga kühvlile kraapida. Kui tegu on sõna otseses mõttes läbuga, siis küll. Muidu jääb mulje, et mine või oma nõudega välja, sest ega taldrik ennast ise ei pese.
Koerte, kasside, hamstrite ja kuldkaladega on sama asi. Kui nad käituda oskavad ja teisi ei sega, siis miks nad tuleks koju viia, kui olid jalutamas, kohtasid Mallet ja tahaksid temaga ühe kohvi juua ja muljetada. (Ma pean silmas ikkagi kohvikuid, mitte seda, et kella 7 vanalinna restosse bernhardiiniga minna - "Soovin reserveerida laua kahele, mina ja mu Muri tuleme. Ps. Muri joob ainult kausist").
Kuna ma ise olen veel lastetu (poputan ainult oma basiilikut) , siis võibolla on paar ema-isa, kes oskavad midagi täpsemalt Eesti olukorra kohta öelda, aga see on lihtsalt mulje, mis minule on jäänud. (Emps, ma luban, et ma järgmine kord käitun, kui sa mu välja viid!).
Rääkides loomadest, siis järgmine nädal tuleb meie "hostelisse" üks mops. Ühe sõbra isal oli päris tõsine operatsioon ja kuna neil on 3 koera, siis et isa paraneks rahus, laenutavad nad 2 koera välja. Üks peaks meie juurde kuskil nädalaks ajaks tulema. Ma juba mainsin oma basiilikutaimele, et tuleb teine koduloom ja lehti ta ei ole veel langetanud selle peale.
Lisaks uuele koduloomale saime ka uue korterikaaslase - 35. aastane veebidisainer. Kohalik, räägib hästi palju ehk meie saame õppida, õppida, õppida! Natuke karvane (muusikastiililt), aga tundus rahulik ning eeldan, et probleeme temaga ei teki. Ta pole veel sisse kolinud, aga teeb seda homme/ülehomme. Seega meil on alles üks visiittuba, mis on juba broneeritud 25 sept - 2 okt ja 25 okt - 30 okt. Ülejäänud graafik on praegu vaba.
Hakkasin mõtlema, et kas peaks oma bloginime ka ära muutma? Erasmus on ammu läbi ja Pilleks ei hüüa mind ka enam keegi. Siin hüütakse (hea et hüütakse!!!) Pirata, Rubia, Pireta ja minu lemmik Papeet.
Päikest ja sära!
Teie Papeet!
Friday, August 24, 2012
Cолнце светит и птицы поют
Kes siis ROOOSAAA SALVAAAHHEEEE GODJOOOL´i ei mäletaks? Varsti otsin Tahmanäo ka ülesse!
Valencia võlud:
- inimesed söövad hommikuks röstsaia oliiviõliga, mis kastetakse enne suhu panemist piimakohvi sisse
- nii muuseas on küsitud, et ega ma ei taha (või ei tea kedagi), kes tahaks abielluda, et üks ukrainlane saaks ennnast paremini EL riikides sisse seada. Pärast pikka ja suurt arutelu endaga oli vastus siiski "EI". Samas nad toonitasid mitmeid kordi, et muidugi nad maksavad hästi, aga seekord siiski loobusin sellest tööpakkumisest.
- iga teine inimene, kes uksest sisse astub küsib, et kas meil konditsioneer on
- on turiste, kes tulevad nädalaks ajaks puhkusele ja veedavad kõik söögikorrad samas kohas
Muud hüved nagu kuumus ja melu on teada-tuntud asi.
Eile olin suures ärevuses, sest Barca ja Reali mängisid ja kuna mul oli täna vaba päev siis mõtlesin, et olen metsik ning vaatan mängu. Asi kulmineerus sellega, et nägin kuidas osad Hispaania olümpiamedali võitjad staadionil olid ja siis oli kell ühtäkki 2 öösel ning mina olin terve mängu maha maganud. Vaatasin siis pettunult skoori internetist järgi ja läksin magama. "El clasico".
Täna oli plaanis randa minna, sest nahk hakkab juba maalrivalgeks muutuma, kuid kuidagi ei suutnud ennast sinna vedada. Proovisin 5 minutit terrassil päikest võtta, kuid siis loobusin ka sellest ideest. Öeldakse küll, et ilu nimel tuleb kannatada, aga kui sellest 5-st minutist pidin 3 minutit aiavooliku all olema, siis tundus see asi veidike veidrana.
Täna jagasin maid sipelgatega, kes arvasid, et Fede küpsised on kõige õigem paik oma koosoleku pidamiseks. Brutaalse diktaatorina paigutasin nende koosviibimise prügikasti. Haavatuid ja langenuid polnud. Vähemalt on neil hea pidu reede õhtul mangokoorte ja küpsistega suletud sinises klubis.
Hispaania on ennast viimasel nädalal uuesti maailmakaardile toonud ja seekord pole asi kriisis vaid suurepäraselt restaureeritud freskoga. Leiba ja tsirkust! Vähemalt muutus veidike ajalehtede esikaas. Muidu on igapäevaselt sama tekst erinevate piltidega, aga nüüd tuli ka teksti muuta, sest ei saa ju rääkida kriisist, kui ajalehe esikülge kaunistab restaureeritud Jeesuse nägu.
Besos!
Monday, August 20, 2012
Mina ise!
Taasiseseisvusin Vene poest ostetud Riia sprottide, Borjomi ja Tinto de Verano saatel kuuma päikese käes. Olè!
Friday, August 10, 2012
Kus tantsid sina?
I delfini vanno a ballare sulle spiagge.
Gli elefanti vanno a ballare in cimiteri sconosciuti.
Le nuvole vanno a ballare all'orizzonte.
I treni vanno a ballare nei musei a pagamento.
E tu dove vai a ballare?
Ei teagi kohe, kas nutta või naerda. Saan aru, et Hispaania kriis võib olla seotud meie üliandeka kuninga suure sportlaskarjääriga. Kuid samas olümpia on olümpia ja Juan Carlos I võttis osa nii mõnestki olümpiaalast.
Olümpia on vallutanud telekapildid. Selle puhuks toodi meile ka koju suurem ekraan, et ikka 100 meetrit mahuks korraga kaadrisse. Ütleme nii, et Nabi esitlust nägin ma läbi Postimehe uudise kirjalikus vormis ja Gerdi (Gerdu?) tähelend Hispaania telekanali vahendusel möödus areenile sammumisega. Nad isegi ei näidanud Yenniferi heiteid. Pöidalad olid mul pihus ja elasin umbropsu kaasa.
Praeguseks on meie hostel sulgenud uksed ja hetkel visiitelanikke pole. Brit ja Raiko on hetkel esimesed viimased.
Nende siinoldud aja jooksul suutis mu veni- ja molluskimeeter korralikult tõusta. Alustades esimesest heast molluskipäevast Antonio Manuelis ja lõpetades glamuurses restoranis "Smurfid". Sai jalutatud palju ja puhatud (minu puhul kulmineerus see igapäevaselt kella 5-st heliseva äratuskellaga, et tööle minna).
Tööl on ka kõik vinks-vonks. Juba olen naernud, nutnud, vihastanud, klaasi lõhkunud, pai saanud jne... Nii nagu töö käib. Brit tegi isegi minust ühe pildi kogu vormiga (kikilips, valge pikkade käistega triiksärk, 2 küünarnukivõru???, pikad mustad püksid ja lakknahast kingad). Minagi mõtlesin, et saan Costa Rica töövormi (mida vähem seda parem - palavus), aga näed sa.
Täna oli jälle vahva päev kus käisin mööda riigiasutusi oma pabereid ajamas, aga kuna kuningas on olümpiast viimast võtmas, siis midagi ei liigu. Mulle tehti mitteresideeruva elaniku number, et ma saaksin pangas arve avada, aga nemad tahavad resideeruva inimese numbrit ja rohelist kaarti. Nüüd ma pean veel kuni septembrini ootama, et oma asjad korda saada. Huurraaa!!! Elagu järjekorrad ja teadmatus!!!
Esimese päeva turistid
See kala küll enam lupsu ei löö
.JPG)
Subscribe to:
Comments (Atom)