Barcelona

Katse kaks enese tehtu kirjapanek väljamaal. (Tšiilis see mul ei õnnestunud). Seekord on siis õnnelikuks väljavalituks osutunud Valencia, aga enne on mul kaks nädalat aega Barcelonaga tutvuda ja katalaani keelt õppida (Kõikidele, kellel tekib mõte seda õppida... EI!!!)
Igaljuhul kell 03:00 15. jaanuaril olin TLN lennujaamas oma kohvri, koti, ema, Kadri ja Markoga. Ma ei valeta, kui ütlen, et lennujaam nägi higi, verd ja pisaraid. Nimelt arvas Air Balticu töötaja, et ta peab oma tööd korralikult tegema ja mina pidin loobuma 5,1 kg oma kohvrisisust. Ma muidugi olin vaikselt viha täis ja ei tahtnud millestki loobuda - Kõik oli ju vajalik!!! (Terve kreemide armee lendas kotist välja ja nüüd on mul üks UNIVERSAALNE kätekreem). Lisaks olin ma suutnud imehästi ära pakkida lahtise taskunoa, mis oma terava keelega teavitas kohe, et tema jääb kohvrisse. Tõmbas see tõpranahk mul kahel sõrmel vere välja - õnneks ikka valge pusa oli kohe verenire all ootamas. Hurraaaa!!! Lõpuks saades kohvri normaalkaalu ja nööriga kinni, oli aeg pisarateks ja kallideks. Nojah noh, mis ma siin ikka seletan sellest, kuidas mul naatriumkloriidine vesi mööda põske alla nirises.
Läksin siis turvaväravatene ja pole varem TLN lennujaamas sellist kontrolli kogenud. Isegi juuksed kombiti läbi??!! Aga kõik oli viisakas ja oma roosad sädelevad ketsid võisin jalga jätta - WIN-WIN!
TLN-RIX lennureis oli tore - magasin terve lennu. Ei tea, mis ülejäänud 5 reisjat tegid, sest nemad olid pandud lennuki etteotsa ja mina istusin üksi taga. Huvitav, kas tasakaalu pärast??? :D
Riia "kõikidevõimalustemaa" lennujaamas lükisin ühe kohvi alla ja hakkasin filme vaatama kuni uni katkestas kogu selle kultuurse tegevuse.
RIX-BCN lennul sain ma jälle kurjaks, kui ma arvasin, et me seisame vähemalt 30min lennujaamas ja ootame luba, et õhku tõusta (tegelikult olime me juba õhus ja teel BCN, aga ma magasin õhkutõusu maha - FAIL)
Barcelona tervitas päikese ja raske kohvriga. Hurrraaaa... Nad armastavad treppe nagu kõik need inimesed, kellel 30 kg on jaotatud kahe käe vahele (ps. mul tehakse hosteli akna all verdet* - terve tuba haiseb...)
Samas sain ilusasti busside ja rongidega liigeldud, nii et ei eksinud ära ja jõudsin oma glämmi hostelisse. Hostel asub 3. korrusel. Aitäh Suur Kandik, et sa mu tugevaks tegid! Vinnasin kohvrid ülesse ja olingi "kodus".
Vaene tudeng nagu ma olen, bookisin toa jagatava vannitoaga, juhtus aga ime ja ma sain duššikabiiniga toa. Mul on veel telekas, kraanikauss, suur kivimadratsiga voodi ja rõdu, mille uksed ei käi kinni, mis tähendab põhjamaist kargust ja pidutsevaid katalaane öösel. (Eile oli pühapäeva öö ja pidu pandi kella 6-ni!!!)
Nagu ma aru saan, siis Barcelonas on soe vesi tossikestele ja pärast öist lahtise rõduuksega magamist on hea külma veega kümmelda.
Kuna eile oli suhteliselt pläasa olla, siis jalutasin linnas ringi, käisin sadamas etc.. ja tulin hubasesse hurtsikusse. Jäin jalapealt magama umbes kuuest ja vahelduva eduga uni (Ma olen ikkagi La Rambla tänaval http://en.wikipedia.org/wiki/La_Rambla,_Barcelona )
Virgusin unest kell 4 ja hängisin kuni 8-ni. Siis seadsin sammud UIC-i poole (Universitat Internacional de Catalunya). Juhtus järjekordne ime ja ma jõudsin sinna kohale ning ei eksinud ära. GPS-i jumal on vähemalt minuga! Kiire sissejuhatus, kell 11 anti võikut, punast veini ja dessertveini???!! Siis algas kursus uuesti ja pärast läksime lõunatama ning siin ma olen.
Kursusel domineerivad soomlased (5), mõned italianod, paar poolakat ja samasuguseid üksikuid hunte nagu mina on veel saksamaalt ja leedust.
Eks ma kirjutan varsti veel midagi. Õhtul on vist kinno minek, kolmapäeval FC Barcelona ja Madridi mäng, pärast seda fiesta. Homme olen koolis 9-17 - Palju õnne argipäevaks!!!
Kallid-musid paid teile!