Friday, January 27, 2012

D`accord

Nossa, nossa 
Assim você me mata 


Need samad read on olnud mu unelauluks viimased kaks päeva. Miskipärast arvavad kõik inimesed, kes mu akna alt mööda jalutavad, et see on see kõige parem laul, mida kella 3 - 6-ni laulda. Täna öösel saavad aga lauljad tünga, sest ma pidin viimaseks ööks teise tuppa kolima. Kirjeldaksin oma uut villat, kui kraanikausiga kapp. Mul on kohver ja spordikott maas ning põrandat pole näha. Ma isegi igatsen oma kaalujälgija duššikabiini. Pole hullu - homme 8:30 kihutan "kabjaplagin tuhatnelja" Valencia poole. Kui ma muidugi ülesse ärkan.


Täna oli meil viimane Katalaani keele tund ja kohe otsa eksam. TEHTUD! 4 EAP-d nagu niuhti käes. Kõik said läbi ja keegi suvetööle ei jää. Päris kahju on tegelikult Barcelonast ära minna. Meil on nii tore klann: 


See pilt on tehtud Gironas. Saime tuusikud sinna ja minek meil oligi. Külastasime Filmi muuseumi (Museo de cinema) ja jalutasime ringi. Ma ausõna armusin Gironasse ära. Selline kaisukaru sarnane linn, kus tahaks lihtsalt olla. Rahulik, võimas! Küpresside salud ja värskus. (See on "must go" linn Catalunyas). 
Jõudes tagasi Barcelonasse tuli kibekähku joosta hostelisse ja siis välja tagasi. Nimelt oli meil kaks tähtsat sündmust: FC Barcelona ja Real Madridi mäng ning Lena ärasaatmine. Mõtlesime, et läheme kuskile baari, kus saab laua taga istuda, aga kui me 3-st baarist olime küsinud, et kas neil lauda u.10-le on, siis nad küsisid, et mis nalja me teeme. Kõik baarid olid reserveeritud (vähemalt Gracias) ja suundusime sinna, kus ka eelmist mängu vaatasime. Nagu ikka oli baar täis. Õhtu algas FC Barcelona hümni laulmisega ja pärast igat väravat kordus see rituaal. Mäng oli põnev! Ja endiselt vihkavad kõik Pepet! Minu tagasihoidlik arvamus on, et kui "Joga bonito`t" ei oska, siis mine parem kalale! Muidugi ka Barcelona mängijad on vahvad näitlejad, aga vähemalt nende puhul kehtib alati fraasi teine pool "bonito".  


Vahele pean mainima, et tol õhtul olin ma jälle pagunitega "allveelaeva divisjoni kaptenmajor" (kes teab, see teab!). Kõik oli kontrolli all. Madrused kuuletusid innukalt.   


Pärast mängu kiires sambarütmis Brasiilia baari, kus mängis elav muusika. Mõnus oli vaadata kõiki inimesi, kes tantsida oskavad. Mina piirdusin vanema meesterahvaga rääkimisega. Hiljem tahtsin Boulevardi minna (see on see  ghetto räpikoht). Kuna meie terve kursus oli juba läinud, siis see sama härra tuli kaasa. Boulevard oli kinni ja liikusime edasi Barrio Gotico poole, kus sattusime erakordselt huvitavasse kluppi. Turvad olid sellised Rambo laadsed, sissepääs oli läbi kahe ukse. Kõigepealt lasti ühest sisse, siis see pandi kinni ja umbes 10 sekundi pärast avati uus uks. Sisenedes võis kohe kurdiks jääda - muusika oli vene standardite järgi 140% 100-st. Ma ei tea, mis asi see on, aga mingi hetk olin ma jälle üksi klubis. Ja otsustasin ka, et rohkem ei viitsi, ning lippasin koju. Hosteli uksel tervitas mind transvestiit saksa keeles. Ma ütlesin talle "aufidersen" ja läksin iluund magama. 


Praegu libistan Borjomi ja mõtlen, et peaks jalgu sirutama ning jalutama minema. Täna tuleb veel viimane La Boqueria tuur teha. Meil on juba turul käpad sees. Saame värskeid mahlu miinus 50% ja eile andis ta mulle veel ühe niisama kaasa. Elagu kiivimahl! Barcelona viimane vitamiinilaks - siit ma tulen!


Aufidersen!

No comments:

Post a Comment