Aguardiente seiklused: WOW!

Obrint Pas - La vida sense tu (ma vist ei ole vist seda linki veel pannud. Igaljuhul ülevaade Valenciast)

Püha issanda rist ja viletsus... või kuidas see lause ka polnud. Mind on tabanud uus tragöödia - ma ei saa magada, sest nii palav on. Suurest palavusest hakkasin õppima ja nüüd teen väikese ajujahutus pausi. Jahutusvedeliku tase ajus on madal. Igasugune tekk või tekikott on vastunäidistatud ja vahepeal tuleb külmal marmorpõrandal ringi roomata, et kehatemperatuur alaneks normini.

Ma mäletan veel, et kui ma Valenciasse jõudsin, siis ma surusin ennast mikrolaineahju, et vähegi sooja saada. Lisaks olid radika eest kaks pliidirauda ja nüüd siis selline muutus. Meil on mingisuhune sahisev konditsioneer ka, aga me ei ole selle töögraafikust aru saanud. Vist on FIE - teeb tööd siis kui tahab (ja enamasti ei taha ta seda teha). Lisaks tundub, et "jahe värske õhk" tuleb otse naabrimehe tualetist või on "kuulilennuteetunneliluugis" surnud rott.

Õpin teisipäevaseks eksamiks - EspaNol en America. Rohkem nagu ei oska midagi selle aine kohta öelda... Järgmine eksam on neljapäeval ja siis reedel. Loodan kõik eksamid esimese korraga läbida - muidu ei saa ju rallit sõita!

Reedel käisime õhtul "mahlabaaris" istumas. Mina läksin välja, sest mul oli essee kirjutatud ja Renèe ning Joyce vajasid õhku, sest mõlemad pidasid virtuaalselt III maailmasõda ome teiste pooltega. Viimati käisime seal baaris minu sünnipäeval, kus kelneripoisid tegid mulle küünlaga pannkoogi üllatuseks (muidu nad pakuvad erinevaid värskelt pressitud mahlu, mis on hirmus head). Ma ei tea kuidas, aga nad tundsid meid seekord ära, mis on äärmiselt tore. :) Mõnus, rahulik õhtu oli.

Päeval käisime rannas ennast fritüürimas. Hiljem lisandusid Fede, Fabi ja nende sõbrad. Toksisime veidike võrkpalli ja kabjaplagin tuhatnelja kodu poole.

See laupäev oli tegus basseinipidu Erasmuslastele ja sellele järgnes järelpidu La3. Basseinipidu oli küll pigem pidu kiviktaimla ümber, aga sellest hoolimata oli ütlemata tore. Palju rahvast, muusika, vesi, tants, päike - ühesõnaga nalja kui palju.

Nii kurb on, sest inimesed hakkavad vaikselt juba kodudesse tagasi pöörduma. Küprose poisid on läinud, täna läks kuubakas tagasi Ameerikasse ja nii riburadapidi lähevad kõik ära. Mareike (korterikaaslane) läheb järgmisel nädalal Saksamaale tagasi (tema tahab juba tagasi minna. Märtsist alates on ta korterist väljas käinud ainult poodi ja ülikooli minekusk). Talle ei meeldi üldse siin. Vaatab iga päev seriaale oma toas ja ega me teda väga palju ei näe. Kurb, kui veedad oma semestri "Meeleheitel koduperenaiste" seltsis. Igaljuhul alalõug hakkab vaikselt värisema, sest igapäev on kellegi "viimane" kallistamine.

Enne WOW peole minemist Plaza de la Virgen